MTÜ Ikkagi Inimesed seisukoht ja taotlus Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje seaduse 02.02.2026 esitatud eelnõuga seoses

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 02.02.2026 arvamusavalduste esitamiseks avaldatud eelnõu § 16 käsitleb immuniseerimisega seonduvat. Sama paragrahvi lõige 5 laiendab senist piiratud teovõimega, st eelkõige laste, immuniseerimise loogikat nii, et tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui isiku seaduslik esindaja ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut.

Sama paragrahvi lõige 3 käsitleb immuniseerimisega kaasnevatele võimalikele kõrvaltoimetele reageerimist. Eelnõu seletuskiri ütleb sama lõike kohta järgnevat: (…) Eestis on võimalik saada riigi poolt ka vaktsiinikahju hüvitamist, kui on esinenud nende nelja asjaolu koosesinemine: vaktsineerimine on toimunud Eestis, vähemalt neli kuud kestnud raske tervisekahjustus või surm, arst on tervisekahjustuse dokumenteerinud ja Ravimiameti hinnangul on tegemist vähemalt tõenäolise põhjusliku seosega vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel. Vaktsiinikahju hüvitamist saavad taotleda kõik Eestis immuniseeritud inimesed, kellel on peale immuniseerimist tekkinud raske tervisekahjustus, sealhulgas ka ravikindlustamata inimesed.  

Sotsiaalministeeriumi kodulehel asuval seaduseelnõu alamlehel https://sm.ee/nets on esitatud küsimus: „MIDA TÄHENDAB EELNÕU LASTELE?“ ja antud vastus „Laste tervisekaitse paraneb, kuna väheneb tõenäosus jääda vajalikust vaktsiinist ilma bürokraatlike takistuste või vanema passiivsuse tõttu.“

Selle MTÜ Ikkagi Inimesed seisukoha ja taotluse edastamine tuleneb asjaolust, et ehkki vaktsiinikahju hüvitamist saavad tõepoolest taotleda kõik ülal viidatud kriteeriumitele vastavad inimesed, sealhulgas vaktsineerimise järgse tervisehäirega laste vanemad või eestkostjad, ei tähenda see, et vaktsiinikahju ka kõigil põhjendatud juhtudel hüvitatud saab.

Vaktsiinikindlustuse sätteid reguleeriva seaduse seletuskirja kohaselt pidanuks madaldatud tõendamiskoormusega "lump sum" hüvitamise õiguslik raamistik olema halduslikult vähe koormav ning hakkama suurendama usaldust vaktsiinide vastu ja parandama inimeste soostumust vaktsineerida.

Seadusandja tahte kohaselt pidanuks õiglane ja seeläbi vaktsineerimise suhtes usaldust suurendav juurdepääs kõnealusele sotsiaaltoetusele olema tagatud läbi selle, et ravimiohutuses paratamatult ebatäielike andmete tõttu esinev põhjusliku seose määratlemise ebakindluse risk kallutatakse patsiendi kasuks.

Hüvitise väljamaksmise sisukriteeriumina soovis seadusandja kehtestada skaalal „kindel-tõenäoline-puudub“ tõenäolise seose tervisehäire ja vaktsiini vahel kui piisava tõendusmäära, kuid kahjuks piirab kasutusele võetud halduspraktika põhjendamatult hüvitise saajate ringi. MTÜ Ikkagi Inimesed hinnangul on põhjusliku seose hinnangu andmist reguleerivad Ravimiseaduse sätted ning täidesaatva riigivõimu, st Tervisekassa ja Ravimiameti, tegevus toonud kaasa olukorra, mis ei ole kooskõlas ei seadusandja tahtega ega õigusriigi põhimõtetega ning Tervisekassale vaktsiinikahju hüvitamise taotluse esitanud õigustatud isikud ei ole kaitstud täidesaatva võimu omavoli eest.

Kuna vaktsiinikahju hüvitamise taotluse kogu dokumentatsioon koosneb delikaatsetest isikuandmetest ja on seetõttu kolmandatele isikutele ligipääsmatu, taotluse menetlus ja menetluse tulemusena vormistatud haldusaktid mõjuvad inimestele oma ebausaldusväärsuse tõttu valdavalt sügavalt traumeerivalt ning tervisehäire eest ette nähtud hüvitise määrad on väga madalad, siis puudub valdaval enamikul hüvitise maksmisest keeldumise otsuse saanud inimestel motivatsioon oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seetõttu on olnud Ravimiametil ja Tervisekassal olnud võimalik jätta avalikkusele, meditsiinisüsteemile ja erinevatele avaliku sektori institutsioonidele mulje, justkui kehtestatud süsteem toimiks õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt ning suure taotluste arvu ja vähese väljamaksete määra vaheline lõhe on tingitud liiga madalast taotluse esitamise lävendist, taotluse esitanud inimeste ebaadekvaatsusest ning alusetu rikastumise soovist.

MTÜ Ikkagi Inimesed kasutuses olevate andmete alusel saame meie aga väita, et olukord on vastupidine – Eestis kehtestatud vaktsiinikindlustuse süsteem ei toimi ei õiguspäraselt ega eesmärgipäraselt. Riigi ülesanne on kaitsta oma kodanikke, kuid antud juhul on loodud süsteem, kus sama asutus – Ravimiamet – vastutab nii vaktsiini kui toote heakskiitmise, ohutusjärelvalve, kahjude hindamise kui ka kohtus oma hinnangu kaitsmise eest ning see jätab kahju kannataja süsteemselt nõrgemasse positsiooni. Tervisekassa aga ei täida talle pandud ülesannet tagada sisuliselt korrektse haldusmenetluse abil see, et nende poolt väljastatavad otsused poleks mitte ainult juriidiliselt vettpidava sõnastusega vaid oleksid ka meditsiiniliselt õiged. Vaktsiinikahju hüvitamise taotluste menetlus toimub ja hüvitise maksmisest keeldumine on põhjendatud viisil, mis vähendab põhjendatult inimeste usaldust riigi institutsioonide ja vaktsiinide vastu.

MTÜ Ikkagi Inimesed on seisukohal, et vajalik on algatada järelevalve:

1. Ravimiseadusega kehtestatud vaktsiinikahjude hüvitamise sätete vastavuse üle Põhiseadusega ja seadustega ning
2. Tervisekassa ja Ravimiameti kui täidesaatva riigivõimu asutuste poolt hea halduse tava järgmise osas vaktsiinikahju hüvitamise taotluste menetlemisel.

Meie pöördumine tugineb järgnevatele põhjendustele:

1. Ravimiametil on vaktsiini ja tervisehäire vahelise põhjusliku seose hindamisel huvide konflikt. 
2. Ravimiamet ei ole täitnud lubadust rakendada tegevusi huvide konflikti maandamiseks seeläbi, et eksperdid, kes on osalenud ja osalevad Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise komitee (PRAC) töös, ei osale Eestis vaktsiinikahjude hindamisel.
3. Ravimiamet suunas tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu kooskõlastamise ajal vaktsiinikindlustuse sätete sõnastust nii, et need ei ole kooskõlas ravimi kõrvaltoime definitsiooniga ja tulemus annab Ravimiametile põhjusliku seose hinnangute andmisel kontrollimatult suure tõlgendusruumi.
4. Ravimiseaduses esitatud vaktsiinikahju määratlus ei ole kooskõlas samas seaduses kirjas oleva ravimi kõrvaltoime definitsiooniga ning see võimaldab Ravimiametil kasutada tema mõjutusel sätestatud põhjusliku seose ebamäärast skaalat meelevaldselt. 
5. Ravimiamet on riiklikku järelevalvet teostav valitsusasutus ning see vähendab vaktsiinikahju hüvitamist taotlenud isiku võimalusi saada eriarvamuse korral alternatiivseid ekspertarvamusi.
6. Ravimiamet ei ole monitoorinud kõrvaltoimete esinemise sagedust partiide põhiselt, aga olemas on teadusartiklid, mis kinnitavad, et kõrvaltoimete raporteerimise sagedus oli partiide puhul märkimisväärselt erinev. 
7. Tervisekassa ei täida talle seadusega pandud rolli koguda õige otsuse tegemiseks vajadusel täiendavaid andmeid.
8. Tervisekassa ei järgi põhimõtet, et vaidemenetlus on haldusakti õiguspärasuse kindlaks tegemine, ega vii Ravimiameti hinnangu tõesuse kontrollimiseks läbi ekspertiise, ehkki seadus selleks kohustab ja võimalused annab. 
9. Tervisekassa taotluste alusel on halduskohus asunud Ravimiametit kaasama halduskohtu menetlustesse kaasatud haldusorganina HKMS § 24 alusel arvestamata sealjuures tõsiasja, et Ravimiameti näol ei ole tegemist mitte neutraalse haldusorganiga, kelle puhul saab eeldada abi asja õigeks lahendamiseks, vaid huvide konfliktis oleva ja kohtus oma varasemalt esitatud hinnangu kaitsele asuva osapoolega, kelle poolt tasulise eksperditeenusena koostatud hinnang ongi sisuline kohtuvaidluse objekt.
10. Ravimiameti ja Tervisekassa ametnikud eksitavad meditsiinitöötajaid ning seeläbi ka avalikkust kallutatud infoga teostades samal ajal institutsionaalset vägivalda tervisehäiretega inimeste suhtes.

Täismahus seisukoht

Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister