Diagnoosimine ja ravi

29.01.2024 väljastas Ravimiamet meile teabenõude korras dokumendi, mida nad kasutavad vaktsiinikahju hüvitamise taotluse puhul põhjusliku seose hindamisel. Ravimiameti kinnitusel on tõlke autoriks tõlkebüroo ning nemad omakorda kinnitavad, et tõlge vastab originaalile. 

Immuniseerimisjärgse kõrvalnähu (AEFI) põhjusliku seose hindamine WHO klassifitseerimise käsiraamatu muudetud versioon (2019)

Tunnustatud teaduslik tõsiasi on see, et nii nakkushaigus ise kui selle vastu kasutatud teatud tüüpi vaktsiin võivad geneetilise eelsoodumusega inimestel esile kutsuda autoimmuunse haiguse.

Üha enam teadusartkleid COVID vaktsiinide kõrvaltoimete kohta osutavad tõsiasjale, et need vaktsiinid võivad esile kutsuda väga erinevaid atoimmuunseid haigusi. Üldnimetus sellisele seisundile on koroonavaktsiinide järgsed autoimmuunsündroomid (Autoimmune post‑COVID vaccine syndromes).

 
Eesti Haigekassa on avaldanud oma lehel pika COVID-19 käsitlusjuhendi ja patsiendijuhendi ning võttes arvesse pika COVID-19 ja paljude vaktsineerimise kõrvaltoimete sarnasuse, avaldame need ka siin lehel ja loodame, et neist võiks olla abi kõrvaltoimetega inimestel selleks, et mõista oma seisndit ning suunata vajadusel diagnoosimist ja ravi.

Pika COVID-19 käsitlusjuhend (Avaldatud 31.03.2022)

Pika COVID-19 patsiendijuhend (Avaldatud 31.03.2022)

Kõik, või vähemalt väga paljud meist, kes me põeme COVID-19 vaktsineerimise järgselt vaktsiinikahjustust, tunneme ära sarnasused pika COVID-19 sümptomaatikaga. Seni on meie muresid kajastatud pigem tagasihoidlikult. Siin on aga üks telesaade elust pika COVID-19-ga.