kolmapäev, 30. märts 2022

Sotsiaalministri määruse "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused" kavandi arutelu

29. märtsil toimus Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna eestvedamisel kaasamiskoosolek, mille raames arutleti Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu (522 SE) rakendusakti kavandi sisu üle. Meie osalesime koosolekul oma väikese, kuid väga tragi esindusega.

Rakendusakti kavandiks oli sotsiaalministri määrus "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused".

Arutelul käsitleti näiteks küsimust, kas on põhjendatud haiglaravi päevade arvu kindel määratlus või mitte. Meie seisukoht oli, et see pole oluline, kuna haiglaravi võib olla ka näiteks kahe päeva kaupa mitu korda, mitte üks kord viis päeva järjest, nagu oli kirjas algses määruse kavandis. Tuginesime sellise ettepanekute tegemisel faktidele selle osas, kuidas seni on meile osutatud haiglaravi välja näinud.

Samuti leidsime me oma kogemustele tugindes, et põhjendatud ei ole ajalise järgnevuse fikseerimine nii, et justkui enne peaks olema haiglaravi ja seejärel ambulatoorne ravi, kuna autoimmuunse geneesiga haigusseisundite puhul võib järjestus olla vastupidine. Näiteks on meil kaardistatud juhutumeid, kus haiglaravini jõuti alles pärast 4-8 kuud kestnud ambulatoorseid visiite erinevate arstide juurde. 

Veel osutasime me tõsiasjale, et võib esineda ka juhtumeid, kus pärast statsionaaris viibimist saadetakse inimene koju jälgimisele ning ta otseselt sellel perioodil ravimeid võtma ei peagi. Vajalik on hoopis haiglasoleku ajal tehtud intensiivse ravi pikemaajalise mõju osas tähelepanekute tegemine. 

Väga olulise tähelepanekuna tõstatasime me ka küsimuse selle kohta, et mis saab juhul, kui vaktsiini mõjul tekkinud haigusseisund kestab pikka aega ning muutub raskemaks, kui see näiteks esimese vaktsiininkahjude hüvitamise taotluse puhul oli fikseeritud. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et sellisel juhul on õigustatud ka kordustaotluse esitamine, kuid selle rahuldamise korral lahutatakse makstavast hüvitisest maha varasemalt juba välja makstud hüvitiste summad.

Olulise täiendusena senisele määruse sõnastusele tegime me ka ettepaneku, et raskeks peaks lugema ka sellise tervisekahju, mis ei pruugi küll vastata raske tervisekahju raskuasastme kriteeriumitele, aga see-eest on kestnud pikka aega ning vastab keskmise raskusastmega tervisekahju kriteeriumitele. 

Koosolek oli väga konstruktiivne ja toetava õhustikuga ning meid tänati osutatud panuse eest. Meil on omakorda hea meel, et saime olla kasulikud ning aidata seadusandjaid märgata neid rakenduslikke nüansse, mida saavadki teada ainult need inimesed, kellel on olukorra osas vahetu praktiline kogemus.

neljapäev, 24. märts 2022

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõule (522 SE) teine lugemine Riigikogus

Täna, 24. märtsil 2022, toimus Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu (522 SE) teine lugemine Riigkogus. 

Meie tegevust ja meie poolt antud sisendit nimetati erinevate rahvasaadikute poolt mitu korda ning me loeme seda positiivseks saavutuseks meie huvikaitselises tegevuses. 

Istungit on võimalik järelvaadata siit. Asjakohase seaduseelnõu lugemine algab, kui istung on kestnud 2 h ja 30 minutit. 

Riigikogu eelnõu osas otsuseid teha ei jõudnud, kuna istung lõppes enne, kui jõuti hääletamiseni. 

kolmapäev, 9. märts 2022

8. märtsil osalesime Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil

8. märtsil toimus järjekordne Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus põhiteemaks olid Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõule (522 SE) tehtud muudatusettepanekud. 

Esimeseks päevakorrapunktiks oli vaktsiinikahjustuste diagnoosimise temaatika. Meie osalesime väikese esindusega selles istungi osas ning andsime vaktsiinikahjustuste all kannatajate vaatenurga olukorrale. 

Meie kõigi haiguslood on pikad ja keerulised. Selle kestel oleme teinud palju tähelepanekuid nende meditsiinikorralduse süsteemsete probleemide osas, millel on otsene mõju vaktsiinide kõrvaltoimete all kannatajatele. 

Üldistatult saame välja tuua järgnevad süsteemsel infoanalüüsil põhinevad järeldused: 

  • COVID vaktsiinid võivad esile kutsuda autoimmuunse geneesiga haigusseisundeid.
  • COVID vaktsiinide põhjustatud autoimmuunhäired kuuluvad vaktsiinide riskijuhtimise plaanide kohaselt erilise huvi ja tähelepanu alla.
  • Autoimmuunhaiguste avaldumise sümptomid on erinevad ja seetõttu on autoimmuunse geneesiga haigusseisundeid väga raske diagnoosida.
  • Massvaktsineerimise tõttu oleme olukorras, kus ravimindutseeritud autoimmuunse geneesiga harva esinevate kõrvaltoimete esinemise tõenäosus on märkimisväärselt suurem kui ollakse nö harjunud. 
  • Haigekassa ei rahasta perearstidele autoimuunhaiguste diagnoosimiseks vajalikke uuringuid. 
  • Kui perearst ei tuvasta objektiivset leidu, ei pruugi ta patsienti eriarstile üldse suunata.
  • Enamikul meie MTÜ liikmetest ei ole autoimmuunhaiguste diagnoosimiseks vajalikke analüüse tehtud – ka mitte eriarstide poolt.
  • Ravimiameti seisukoht, et arstid peaksid kõrvaltoimetest raporteerimiseks olema veendunud või kindlad, et tervisehäire on tingitud vaktsiinist, ei ole kooskõlas Ravimiseadusega. Selline olukord ei toeta tõenduspõhiste otsuste tegemiseks vajalike andmete laekumist ega patsientidele vajalikku diagnoosi ja ravini jõudmist. 
Täismahus esiltusega on võimalik tutvuda siit.