Sotsiaalministri määruse "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused" kavandi arutelu

29. märtsil toimus Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna eestvedamisel kaasamiskoosolek, mille raames arutleti Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu (522 SE) rakendusakti kavandi sisu üle. Meie osalesime koosolekul oma väikese, kuid väga tragi esindusega.

Rakendusakti kavandiks oli sotsiaalministri määrus "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused".

Arutelul käsitleti näiteks küsimust, kas on põhjendatud haiglaravi päevade arvu kindel määratlus või mitte. Meie seisukoht oli, et see pole oluline, kuna haiglaravi võib olla ka näiteks kahe päeva kaupa mitu korda, mitte üks kord viis päeva järjest, nagu oli kirjas algses määruse kavandis. Tuginesime sellise ettepanekute tegemisel faktidele selle osas, kuidas seni on meile osutatud haiglaravi välja näinud.

Samuti leidsime me oma kogemustele tugindes, et põhjendatud ei ole ajalise järgnevuse fikseerimine nii, et justkui enne peaks olema haiglaravi ja seejärel ambulatoorne ravi, kuna autoimmuunse geneesiga haigusseisundite puhul võib järjestus olla vastupidine. Näiteks on meil kaardistatud juhutumeid, kus haiglaravini jõuti alles pärast 4-8 kuud kestnud ambulatoorseid visiite erinevate arstide juurde. 

Veel osutasime me tõsiasjale, et võib esineda ka juhtumeid, kus pärast statsionaaris viibimist saadetakse inimene koju jälgimisele ning ta otseselt sellel perioodil ravimeid võtma ei peagi. Vajalik on hoopis haiglasoleku ajal tehtud intensiivse ravi pikemaajalise mõju osas tähelepanekute tegemine. 

Väga olulise tähelepanekuna tõstatasime me ka küsimuse selle kohta, et mis saab juhul, kui vaktsiini mõjul tekkinud haigusseisund kestab pikka aega ning muutub raskemaks, kui see näiteks esimese vaktsiininkahjude hüvitamise taotluse puhul oli fikseeritud. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et sellisel juhul on õigustatud ka kordustaotluse esitamine, kuid selle rahuldamise korral lahutatakse makstavast hüvitisest maha varasemalt juba välja makstud hüvitiste summad.

Olulise täiendusena senisele määruse sõnastusele tegime me ka ettepaneku, et raskeks peaks lugema ka sellise tervisekahju, mis ei pruugi küll vastata raske tervisekahju raskuasastme kriteeriumitele, aga see-eest on kestnud pikka aega ning vastab keskmise raskusastmega tervisekahju kriteeriumitele. 

Koosolek oli väga konstruktiivne ja toetava õhustikuga ning meid tänati osutatud panuse eest. Meil on omakorda hea meel, et saime olla kasulikud ning aidata seadusandjaid märgata neid rakenduslikke nüansse, mida saavadki teada ainult need inimesed, kellel on olukorra osas vahetu praktiline kogemus.