Edastasime oma ettepanekud sotsiaalministrile ja Riigikogu sotsiaalkaitsekomisjonile

Tuginedes meie liikmeskonna isiklikele kogemustele ja kogutud teadmistele, olid meie poolt edastatud tähelepanekud ja ettepanekud lühidalt järgmised: 

• Eraldada COVID-19 vaktsiinidega kaasnenud kahjude hüvitamine üldisest vaktsiinikahjude hüvitamisest, kuna täielikult kaardistamata ohutusprofiiliga ja katsetusjärgus vaktsiinide puhul ei ole kõik rasked kõrvaltoimed teada ning kogu protsess on nii kahjukannatajate, meedikute kui ka ilmselt kahjude hindajate vaatenurgast vaadates väga erinev võrreldes sellega, mida kujutab endast täielikult kaardistatud ohutusprofiiliga vaktsiinide võimalike kõrvaltoimega kokku puutumine.
• Kuna COVID-19 näol on tegemist katsetusjärgus vaktsiinidega, mille ohutusprofiil ei ole täielikult kaardistatud ning rasked kõrvaltoimed esinevad harva, siis on meedikute kogemus vähene ja asjatundliku reageerimise suutlikkus nõrgemapoolne. Vajalik on luua püsiva koosseisuga interdistsiplinaarne meedikute konsiilium, kelle juurde suunatakse kõik vaktsiinikahjustuse kahtlusega isikud selleks, et tagada võimalikult kiire, asjatundlik ja ressursisäästlik diagnoosimine ning ravi.
• Tervisekahjustuste hindamine ja raskusastmete määramine tuleb sõnastada nii, et sisse oleks kirjutatud märksa suurem paindlikkus, sest katsetusjärgus vaktsiinide kõrvaltoimete spekter on laiem ja võib käituda oluliselt teistmoodi, kui esmases ohutusprofiilis kirjas (näiteks ei saa jõuliselt määrata, millal on inimene pidanud vajama arstiabi ja kui kaua, et tema seisundit raskeks hinnata jne). 
• Kahjuhüvitiste määramine peaks olema paindlikum, hindamine kiirem, hüvitiste summad suuremad ja sõnaselgelt maksuvabad ning hindamise metoodika läbipaistev.
• Reguleeritud peaks olema vaktsiinikahjustuse all kannatavate inimeste vabastus edasisest vaktsineerimisest ja võimalus kasutada tasuta testimise teenust.