COVID-19 vastasele vaktsineerimisele järgnenud tervisehäireid käsitlevate teadusartiklite andmebaas

Kolleegid ja kaaskannatajad Ameerika Ühendriikides teevad tänuväärset tööd.

Äsja saabus uudis, et COVID-vaktsiini võimalikke kõrvaltoimeid käsitlevate teadusartiklite andmebaasi on uuendatud ja see sisaldab nüüd üle 4530 eelretsenseeritud uuringu.

Keskkond sisaldab tedusartikleid immuunvastuste, bioloogiliste mehhanismide ja kliiniliselt dokumenteeritud kõrvaltoimete kohta, mis on seotud COVID-järgse vaktsineerimissündroomiga (PCVS).

MTÜ Ikkagi Inimesed seisukoht ja taotlus Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje seaduse 02.02.2026 esitatud eelnõuga seoses

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 02.02.2026 arvamusavalduste esitamiseks avaldatud eelnõu § 16 käsitleb immuniseerimisega seonduvat. Sama paragrahvi lõige 5 laiendab senist piiratud teovõimega, st eelkõige laste, immuniseerimise loogikat nii, et tervishoiuteenuse osutajal on õigus piiratud teovõimega isikut immuniseerida, kui isiku seaduslik esindaja ei ole immuniseerimisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keeldunud, võttes sealjuures arvesse võlaõigusseaduse § 766 lõikes 4 sätestatut.

Sama paragrahvi lõige 3 käsitleb immuniseerimisega kaasnevatele võimalikele kõrvaltoimetele reageerimist. Eelnõu seletuskiri ütleb sama lõike kohta järgnevat: (…) Eestis on võimalik saada riigi poolt ka vaktsiinikahju hüvitamist, kui on esinenud nende nelja asjaolu koosesinemine: vaktsineerimine on toimunud Eestis, vähemalt neli kuud kestnud raske tervisekahjustus või surm, arst on tervisekahjustuse dokumenteerinud ja Ravimiameti hinnangul on tegemist vähemalt tõenäolise põhjusliku seosega vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel. Vaktsiinikahju hüvitamist saavad taotleda kõik Eestis immuniseeritud inimesed, kellel on peale immuniseerimist tekkinud raske tervisekahjustus, sealhulgas ka ravikindlustamata inimesed.  

Sotsiaalministeeriumi kodulehel asuval seaduseelnõu alamlehel https://sm.ee/nets on esitatud küsimus: „MIDA TÄHENDAB EELNÕU LASTELE?“ ja antud vastus „Laste tervisekaitse paraneb, kuna väheneb tõenäosus jääda vajalikust vaktsiinist ilma bürokraatlike takistuste või vanema passiivsuse tõttu.“

Selle MTÜ Ikkagi Inimesed seisukoha ja taotluse edastamine tuleneb asjaolust, et ehkki vaktsiinikahju hüvitamist saavad tõepoolest taotleda kõik ülal viidatud kriteeriumitele vastavad inimesed, sealhulgas vaktsineerimise järgse tervisehäirega laste vanemad või eestkostjad, ei tähenda see, et vaktsiinikahju ka kõigil põhjendatud juhtudel hüvitatud saab.

Vaktsiinikindlustuse sätteid reguleeriva seaduse seletuskirja kohaselt pidanuks madaldatud tõendamiskoormusega "lump sum" hüvitamise õiguslik raamistik olema halduslikult vähe koormav ning hakkama suurendama usaldust vaktsiinide vastu ja parandama inimeste soostumust vaktsineerida.

Seadusandja tahte kohaselt pidanuks õiglane ja seeläbi vaktsineerimise suhtes usaldust suurendav juurdepääs kõnealusele sotsiaaltoetusele olema tagatud läbi selle, et ravimiohutuses paratamatult ebatäielike andmete tõttu esinev põhjusliku seose määratlemise ebakindluse risk kallutatakse patsiendi kasuks.

Hüvitise väljamaksmise sisukriteeriumina soovis seadusandja kehtestada skaalal „kindel-tõenäoline-puudub“ tõenäolise seose tervisehäire ja vaktsiini vahel kui piisava tõendusmäära, kuid kahjuks piirab kasutusele võetud halduspraktika põhjendamatult hüvitise saajate ringi. MTÜ Ikkagi Inimesed hinnangul on põhjusliku seose hinnangu andmist reguleerivad Ravimiseaduse sätted ning täidesaatva riigivõimu, st Tervisekassa ja Ravimiameti, tegevus toonud kaasa olukorra, mis ei ole kooskõlas ei seadusandja tahtega ega õigusriigi põhimõtetega ning Tervisekassale vaktsiinikahju hüvitamise taotluse esitanud õigustatud isikud ei ole kaitstud täidesaatva võimu omavoli eest.

Kuna vaktsiinikahju hüvitamise taotluse kogu dokumentatsioon koosneb delikaatsetest isikuandmetest ja on seetõttu kolmandatele isikutele ligipääsmatu, taotluse menetlus ja menetluse tulemusena vormistatud haldusaktid mõjuvad inimestele oma ebausaldusväärsuse tõttu valdavalt sügavalt traumeerivalt ning tervisehäire eest ette nähtud hüvitise määrad on väga madalad, siis puudub valdaval enamikul hüvitise maksmisest keeldumise otsuse saanud inimestel motivatsioon oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seetõttu on olnud Ravimiametil ja Tervisekassal olnud võimalik jätta avalikkusele, meditsiinisüsteemile ja erinevatele avaliku sektori institutsioonidele mulje, justkui kehtestatud süsteem toimiks õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt ning suure taotluste arvu ja vähese väljamaksete määra vaheline lõhe on tingitud liiga madalast taotluse esitamise lävendist, taotluse esitanud inimeste ebaadekvaatsusest ning alusetu rikastumise soovist.

MTÜ Ikkagi Inimesed kasutuses olevate andmete alusel saame meie aga väita, et olukord on vastupidine – Eestis kehtestatud vaktsiinikindlustuse süsteem ei toimi ei õiguspäraselt ega eesmärgipäraselt. Riigi ülesanne on kaitsta oma kodanikke, kuid antud juhul on loodud süsteem, kus sama asutus – Ravimiamet – vastutab nii vaktsiini kui toote heakskiitmise, ohutusjärelvalve, kahjude hindamise kui ka kohtus oma hinnangu kaitsmise eest ning see jätab kahju kannataja süsteemselt nõrgemasse positsiooni. Tervisekassa aga ei täida talle pandud ülesannet tagada sisuliselt korrektse haldusmenetluse abil see, et nende poolt väljastatavad otsused poleks mitte ainult juriidiliselt vettpidava sõnastusega vaid oleksid ka meditsiiniliselt õiged. Vaktsiinikahju hüvitamise taotluste menetlus toimub ja hüvitise maksmisest keeldumine on põhjendatud viisil, mis vähendab põhjendatult inimeste usaldust riigi institutsioonide ja vaktsiinide vastu.

MTÜ Ikkagi Inimesed on seisukohal, et vajalik on algatada järelevalve:

1. Ravimiseadusega kehtestatud vaktsiinikahjude hüvitamise sätete vastavuse üle Põhiseadusega ja seadustega ning
2. Tervisekassa ja Ravimiameti kui täidesaatva riigivõimu asutuste poolt hea halduse tava järgmise osas vaktsiinikahju hüvitamise taotluste menetlemisel.

Meie pöördumine tugineb järgnevatele põhjendustele:

1. Ravimiametil on vaktsiini ja tervisehäire vahelise põhjusliku seose hindamisel huvide konflikt. 
2. Ravimiamet ei ole täitnud lubadust rakendada tegevusi huvide konflikti maandamiseks seeläbi, et eksperdid, kes on osalenud ja osalevad Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise komitee (PRAC) töös, ei osale Eestis vaktsiinikahjude hindamisel.
3. Ravimiamet suunas tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu kooskõlastamise ajal vaktsiinikindlustuse sätete sõnastust nii, et need ei ole kooskõlas ravimi kõrvaltoime definitsiooniga ja tulemus annab Ravimiametile põhjusliku seose hinnangute andmisel kontrollimatult suure tõlgendusruumi.
4. Ravimiseaduses esitatud vaktsiinikahju määratlus ei ole kooskõlas samas seaduses kirjas oleva ravimi kõrvaltoime definitsiooniga ning see võimaldab Ravimiametil kasutada tema mõjutusel sätestatud põhjusliku seose ebamäärast skaalat meelevaldselt. 
5. Ravimiamet on riiklikku järelevalvet teostav valitsusasutus ning see vähendab vaktsiinikahju hüvitamist taotlenud isiku võimalusi saada eriarvamuse korral alternatiivseid ekspertarvamusi.
6. Ravimiamet ei ole monitoorinud kõrvaltoimete esinemise sagedust partiide põhiselt, aga olemas on teadusartiklid, mis kinnitavad, et kõrvaltoimete raporteerimise sagedus oli partiide puhul märkimisväärselt erinev. 
7. Tervisekassa ei täida talle seadusega pandud rolli koguda õige otsuse tegemiseks vajadusel täiendavaid andmeid.
8. Tervisekassa ei järgi põhimõtet, et vaidemenetlus on haldusakti õiguspärasuse kindlaks tegemine, ega vii Ravimiameti hinnangu tõesuse kontrollimiseks läbi ekspertiise, ehkki seadus selleks kohustab ja võimalused annab. 
9. Tervisekassa taotluste alusel on halduskohus asunud Ravimiametit kaasama halduskohtu menetlustesse kaasatud haldusorganina HKMS § 24 alusel arvestamata sealjuures tõsiasja, et Ravimiameti näol ei ole tegemist mitte neutraalse haldusorganiga, kelle puhul saab eeldada abi asja õigeks lahendamiseks, vaid huvide konfliktis oleva ja kohtus oma varasemalt esitatud hinnangu kaitsele asuva osapoolega, kelle poolt tasulise eksperditeenusena koostatud hinnang ongi sisuline kohtuvaidluse objekt.
10. Ravimiameti ja Tervisekassa ametnikud eksitavad meditsiinitöötajaid ning seeläbi ka avalikkust kallutatud infoga teostades samal ajal institutsionaalset vägivalda tervisehäiretega inimeste suhtes.

Täismahus seisukoht

Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister

Immuniseerimisjärgse kõrvalnähu põhjusliku seose hindamise metoodika

 29.01.2024 väljastas Ravimiamet meile teabenõude korras dokumendi, mida nad kasutavad vaktsiinikahju hüvitamise taotluse puhul põhjusliku seose hindamisel. Ravimiameti kinnitusel on tõlke autoriks tõlkebüroo ning nemad omakorda kinnitavad, et tõlge vastab originaalile. 

Immuniseerimisjärgse kõrvalnähu (AEFI) põhjusliku seose hindamine WHO klassifitseerimise käsiraamatu muudetud versioon (2019)

Originaaliga on samuti võimalik tutvuda

World Health Organization. (2019). Causality assessment of an adverse event following immunization (AEFI): User manual for the revised WHO classification (2nd ed., 2019 update). World Health Organization. https://apps.who.int/iris/handle/10665/340802

Iseenesest on selle metoodika kasutamisega segane lugu, sest enamike väljastatud otsuste puhul on kirjas, et "Ravimiamet kasutab põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit", aga kui inimene on küsinud juhendi osaks olevate töölehti, siis on vastatud a´la "me oleme selleks liiga pädevad, et kontrolllehti täita". 

Viimastel otsustel aga on hakatud kasutama väljendit "Ravimiamet juhindub põhjusliku seose hindamiseks Maailma Terviseorganisatsiooni juhendist". Mida see võiks tähendada, saab igaüks ise otsustada. 

Lutsar: vaktsiinikahjude hüvitamise seadus tuleks ümber vaadata

Selline see 9.01.2024 ERR saade IMPULSS siis sai.

Kui tunned, et teeme õiget ja head tööd, siis oleme tänulikud, kui toetad meie tegevust jõukohase annetusega.

Suur aitäh kõigile toetajatele!

MTÜ Ikkagi Inimesed

Arvelduskonto number: EE052200221078207957 (Swedbank)

MÄRGUKIRI: Eesti Vabariik ei käitu vaktsiinikahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina

15. detsembril edastas MTÜ Ikkagi Inimesed MÄRGUKIRJA seoses sellega, et praegusel juhul ei käitu Eesti Vabariik COVID-19 vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina. 

MTÜ on ka varasemalt probleemidele tähelepanu juhtinud, kuid seni pole need tulemusi andnud. Loodame, et antud märgukiri loob selles osas positiivse muutuse.

Adressaat: Eesti Vabariigi Õiguskantsler, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, Tervise- ja tööminister, Ravimiamet, Haigekassa
Teadmiseks: Eesti Vabariigi President, Riigikogu juhatus, fraktsioonid, haiglad, Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Perearstide Selts, Teadusnõukoda, Terviseamet
Kellelt: Riina Kütt, MTÜ Ikkagi Inimesed
Kuupäev:15. detsember 2022
Andmed: Märgukirja pikkus on 22 lehekülge. Seonduvad dokumendid on viidatud allmärkustena.
Teema: Eesti Vabariik ei käitu vaktsiinikahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina

Saatsime Ravimiametile teabenõude vaktsiinikahjude hindamise metoodika kohta

21. novembril 2022 saatsime Ravimiametile teabenõude selleks, et meile edastataks vaktsiinikahju põhjusliku seose hindamise metoodiline juhend, hindamisprotsessi mudel ja vaktsiinikahju hindajate instrueerimise materjalid.

Teabenõue

MTÜ Ikkagi Inimesed eesmärgiks on ühendada, esindada ja toetada COVID-19 vastu vaktsineerimise tagajärjel rasked kõrvaltoimed saanud ja Ravimiametisse sellekohaselt raporteeritud täisealisi isikuid ning teostada nende isikute huvikaitset. 

2022. aasta septembri lõpu seisuga on nõuetekohaseid vaktsiinikahjustuste taotlusi esitatud Eesti Haigekassa kokku 1154 ning üksnes 19 neist on rahuldatud (andmed pärinevad lehelt vaktsineeri.ee). 

Nii väike rahuldatud taotluse hulk ei näita meie hinnangul mitte seda, et meil on vähe vaktsiinikahjustustega inimesi, vaid probleeme vaktsiinikahjude põhjusliku hindamise menetluses. 

Selle teabenõude eesmärgiks on saada ülevaade vaktsiinikahju põhjusliku seose hindamise protseduuridest ja protsessist. 

Palume teabenõude korras väljastada meile:

1. Vaktsiinikahju põhjusliku seose hindamise metoodiline juhend ja kõik teised seonduvad materjalid, mida kasutavad vaktsiinikahju põhjusliku seose hindamist teostavad isikud oma töös (nt blanketid, vormid, skeemid jms). 
2. Vaktsiinikahju põhjusliku hindamise protsessi mudel (NB! Me ei pea silmas mitte Ravimiseadusega kehtestatud tööjaotust Haigekassa ja Ravimiameti vahel, vaid Ravimiameti enda sisemist tööprotsessi kirjeldust).
3. Vaktsiinikahju põhjusliku seose hindamist teostavate isikute instrueerimise juhend ja koolitusmaterjalid, mida on kasutatud nende täiendväljaõppeks selle konkreetse töö teostamiseks.  

Metoodiline juhend ja tööprotsessi kirjeldus palume väljastada koos dokumendiga, millega need on kehtestatud. 

Hagekassa ja Ravimiameti vastused teabenõudele

Meie lepinguline esindaja Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ esitas 23. septembril meie eest ja nimel Haigekassale teabenõude. 

Vastused saime Haigekassalt (24.10.2022 nr 1.1-13/23847-3) ja Ravimiametilt (28.10.2022 nr JUH-9/16-3), kuna osad küsimused ei kuulunud Haigekassa pädevusse. 

Üldistatult öeldes saame tõdeda, et saadud andmed näitavad paljudes aspektides probleeme ja ebakõlasid seoses vaktsiinikahjude diagnoosimise, kodeerimise ja raporteerimisega. Seetõttu pole ka imekpsandav, et probleemid on seoses vaktsiinikahjude hüvitamisega. 

Toome siinkohal eraldi vaid ühe iseloomuliku ebakõla, milleks on diagnoosikoodi U12.9 kasutamine. 

Meie küsimus nr 3: Kui palju on kasutatud meedikute pool diagnoosikoodi U12.9 (COVID-19 vaktsiini põhjustatud soovimatu mõju, täpsustamata)? 

Haigekassa vastus nr 3: Aastal 2021 oli Eesti Haigekassale esitatud raviarveid (või retsepte), kus oli kas põhi- või kaasuva diagnoosina märgitud U12.9, 772 isiku kohta, aastal 2022 (28.09.2022 kuupäeva seisuga) 178 isiku kohta. Juhime tähelepanu, et mitte kõik neist isikutest ei ole kas üldse vaktsineeritud, või ei olnud nad seda arve esitamise või retsepti kirjutamise ajaks (vt. vastus 6.)

Meie küsimus nr 6: Kui palju on Eestis pika COVID-vaktsineerimise järgse sündroomi (long post-COVID vaccination syndrome) all kannatavaid patsiente?

Haigekassa vastus nr 6: Kui defineerida pika COVID-vaktsineerimise järgse sündroomiga patsient seeläbi, et Eesti Haigekassale on esitatud raviarve (või retsept), millele on kas põhi-või kaasuva diagnoosina märgitud U12.9, siis alates 2021 aastast on selliseid isikuid 934. Sh. on 41 isikut, kes meie andmeil ei ole vaktsineeritud COVID-19 vastu ja 350 isikut, kes on tänaseks vaktsineeritud, kuid kellel U12.9 diagnoos on arvele (või retseptile) märgitud enne vaktsineerimist.

Haigekassa vastustega meie selgitustaotlusele on võimalik tutvuda selle lingi kaudu. 

Ravimiameti vastusega meie selgitustaotlusele on võimalik tutvuda selle lingi kaudu.

“Haigeks teeme tasuta, aga tervenemine on su oma mure. Mis saab edasi?”

 18. oktoobril 2022 Tallinnas L´Ermitage hotelli konverentsisaalis toimunud vaktsiinikahjustuste temaatikat käsitleva konverentsi videoülekannet on võimalik järelvaadata MTÜ Ikkagi Inimesed YouTube´i kanalist ja Facebooki lehel ning siin. 

18. oktoobril 2022 toimub koroonavaktsiini kõrvaltoimete temaatikat käsitlev konverents

18. oktoobril toimub konverents, kus käsitletakse koroonavaktsiini kõrvaltoimeid ja kõrvaltoimete all kannatajate problemaatikat.

Ettekanded toimuvad kell 14:30 - 17:00 otseülekandena MTÜ Ikkagi Inimesed Facebooki lehel ning YouTube kanalis.

ESINEJAD

*Martin Kadai - molekulaarbioloog ja õiguskantsleri nõunik;

*Jaanika Reilik-Bakhoff - advokaat Pallo&Partnerid;

*Sirje Rüütel Boudinot - immunoloog;

*Irja Lutsar - teadusnõukoja juht 2020-2022;

*Hele Everaus - onkoloog ja riigikogu liige;

*Toomas Toomsoo - neuroloog;

*Riina Kütt - MTÜ Ikkagi Inimesed juhatuse liige ja kahjukannatajate esindaja.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis on konverents kinnine ja kutsetega. Kõik on oodatud vaatama otseülekannet. Kogu üritus on ka järelvaadatav'

Konverentsi korraldamist saad toetada annetades jõukohase summa

MTÜ Ikkagi Inimesed

EE05 2200 2210 7820 7957 (Swedbank)

3. oktoobril kohtusime Tervise- ja tööministriga

3. oktoobril kell 12.00-13.00 kohtusime Tervise- ja tööministriga. 

Meie eesrmägiks oli anda ülevaade probleemidest, mida oleme täheldanud seoses koroonavaktsiini kõrvaltoimete diagnoosimise ja ravimisega ning koroonavaktsiini tõttu tervisekahju hüvitamisega. 

Lisaks ministrile ja tema nõunikule osalesid ametnikud Sotsiaalministeeriumist, Ravimiametist ja Haigekassast. Nii suure osalejate arvu ja nii komplitseeritud teema jaoks oli üks tund ilmselgelt liiga lühike aeg. Hoolimata tugevast konkurentsist kõneajale, suutsime siiski mõned oma tähelepanekud kuuldavaks teha. 

Positiivseks võib lugeda seda, et minister näis aru saavat, et tegmist on väga probleemiderohke valdkonnaga ning vaktsiinikahju hüvitamise protsess käib tagurpidi justkui "õmmeldaks mantlit nööbi külge", mitte vastupidi. 

Esitasime kohtumise eel ministrile ka MEMO, milles tõime üldistatud kujul välja meie poolt kaardistatud probleemid ja ettepanekud nende probleemide lahendamiseks.

MEMO on kokkuvõte meie poolt koostatud märgukirjast, mille saadame laiemale avalikkusele oktoobrikuu jooksul. 

Vaktsiinide kõrvaltoimetega seotud andmete kogumise ja menetlemise teabenõue

Meie lepinguline esindaja Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ esitas 23. septembril meie eest ja nimel Haigekassale teabenõude. 

Meditsiinitöötajate teavitamise ja dokumenteerimise kohustus
1. Millise juhise alusel peavad meedikud üksikjuhtumite korral diagnoosimise käigus hindama seost vaktsiini ja kõrvaltoimete vahel? Palun esitada vastav juhend.
2. Kui palju on COVID-19 vaktsineerimise järgselt tekkinud seisunditest raporteeritud meedikute poolt ja kui palju patsientide poolt? Palume esitada arvud ja suhtarv.
3. Kui palju on kasutatud meedikute pool diagnoosikoodi U12.9 (COVID-19 vaktsiini põhjustatud soovimatu mõju, täpsustamata)? Sealhulgas palume eristada:

3.1. kui palju kordi kokku on seda diagnoosikoodi kasutatud?

3.2. kui paljudel nendest inimestest, kelle seisundi kohta on tehtud kõrvaltoimete teatis, on seda diagnoosikoodi kasutatud?

3.3. kui paljudel nendest inimestest, kes on ise esitanud enda kohta kõrvaltoimete teatise, on kasutatud seda diagnoosikoodi?

3.4. kui paljudel nendest inimestest, kelle kohta on esitatud kõrvaltoimete teatis meediku poolt, on kasutatud seda diagnoosikoodi?

3.5. kui paljudel nendest inimestest, kes on esitanud vaktsiinikahjustuste hüvitamisetaotluse, on kasutatud seda diagnoosikoodi?

3.6. kui paljudel nendest, kellele on vaktsiinikahju hüvitis välja makstud, on kasutatud seda diagnoosikoodi?

3.7. kui paljudel nendest, kellele on keeldutud vaktsiinikahjustuse hüvitist maksmast, on kasutatud seda diagnoosikoodi? 

4. Mil viisil on teavitatud meedikuid diagnoosikoodi U12.9 (COVID-19 vaktsiini põhjustatud soovimatu mõju, täpsustamata) olemasolust ja mil viisil on juhendatud selle kasutamist?

„Long-covid“ ja „long post-COVID vaccination syndrome“
5. Kui palju on Eestis pika COVID-i sündroomi (long-COVID) diagnoosiga patsiente?
6. Kui palju on Eestis pika COVID-vaktsineerimise järgse sündroomi (long post-COVID vaccination syndrome) all kannatavaid patsiente?
7. Missugused uuringud on pika COVID-i sündroomiga inimeste osas plaanis? Kas neisse kavatsetakse kaasata ka pika COVID-vaktsineerimise järgse sündroomiga inimesed?
8. Kui suur on COVID-19 põdemise järgselt tekkinud nn pika COVID-i sündroomi taastusravi eelarve? Millised tervishoiuasutused seda kasutavad?
9. Kuidas on korraldatud või kuidas on plaanis korraldada COVID-19 järgselt nn pika COVID-vaktsineerimise järgse sündroomi all kannatavate inimeste taastusravi?
10. Missugused on võimalused viia nende inimeste terviseseisundi edasiseks monitoorimiseks, kelle osas on tehtud vaktsiini kõrvaltoimete teatis või kes on taotlenud vaktsiinikahju hüvitamist uuring living cohort study meetodil, sarnaselt COVID-it põdenud patsientidega?

Erakorralist abi vajanud isikud
11. Kui paljud 01.01.2021. a kuni 30.05.2022. a perioodil EMO-sse pöördunud isikud informeerisid anamneesi käigus sellest, et sümptomid, mille tõttu nad EMO-sse pöördusid, tekkisid ajalises seoses vaktsineerimisega?
12. Kui palju pöörduti EMO-sse perioodil 01.01.2019. a kuni 30.05.2022. a südame- ja veresoontkonnahaigustega? Palun tuua andmed vähemalt kuude lõikes ning alates 01.01.2021. a märkida juurde, mitu neist olid vaktsineeritud?
13. Kui palju pöörduti EMO-sse perioodil 01.01.2019. a kuni 30.05.2022. a autoimmuunsushäiretega? Palun tuua andmed vähemalt kuude lõikes ning alates 01.01.2021. a märkida juurde, mitu neist olid vaktsineeritud?
14. Kui palju pöörduti EMO-sse perioodil 01.01.2019. a kuni 30.05.2022. a närvivaludega vms probleemidega? Palun tuua andmed vähemalt kuude lõikes ning alates 01.01.2021. a märkida juurde, mitu neist olid vaktsineeritud?

Ravimiameti ja Eesti Haigekassa spetsialistid
15. Millistele kvalifikatsiooninõuetele vastavad Eesti Haigekassa ja Ravimiameti vaktsiinikahjustuste hüvitamise avaldustele hinnanguid andvad spetsialistid?
16. Kas Ravimiametis ja Eesti Haigekassas vaktsiinikahjustuste hüvitamise avaldustele hinnanguid andvad spetsialistid ja kaasatud eksperdid on kinnitanud allkirjaga oma neutraalsust ja huvide konflikti puudumist antud teema suhtes? Kas need spetsialistid on osalenud avalikult vaktsiinide propageerimises?
17. Kas need spetsialistid on saanud seoses vaktsineerimise edendamisega mingid laadi hüvesid või soodustusi?

Saime Sotsiaalministeeriumilt vastuse oma teabenõudele

Vastus pöördumisele

Pöördusite Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Ravimiameti ja Terviseameti poole ning soovite ravijuhendit ja juhendmaterjale vaktsiinikahjustuse diagnoosimise ja ravi käsitluse kohta. 

Vastame Teile ühise omavahel kooskõlastatud kirjaga.

Selgitame, et vaktsiinid võivad põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid ning need on käsitletud iga vaktsiini ravimiomaduste kokkuvõttes.

Kõik ravimiomaduste kokkuvõtted vaktsiinide kohta on Ravimiameti kodulehel avalikult kättesaadavad kõigile tutvumiseks. Lisaks viidi nende põhjal vaktsiinide kasutusele võtmise eel arstkonnale läbi mitmeid koolitusi, kus muuhulgas käsitleti ka kõrvaltoimeid.

Nagu ei saa rääkida ühest konkreetsest haigusest või seisundist erinevate vaktsiinide tüsistusena, ei saa olla ka universaalset ravijuhendit vaktsiinist põhjustatud kõrvaltoimete või tüsistuste käsitluseks. Kõiki tekkinud kõrvaltoimeid käsitletakse lähtuvalt selle sümptomitele. Arvestama peab ka, et iga seisudi käsitluseks ei olegi ravijuhendit konkreetse dokumendina koostatud. Sellisel juhul lähtuvad arstid arstiteaduse hetke tasemest, aga ka teadusuuringute uuematest tulemustest ja arsti erialastest teadmistest/kogemustest. Nt kui kahtlus on autoimmuunhaigusele, siis lähtutakse vastava haigusgrupi käsitluse juhenditest ja alati ka selle hetke täiendavatest teadusandmetest, mis on publitseeritud. Asjaolu, kas põhjustajaks võis olla vaktsiin, on üks osa haiguse etioloogiast ja selle analüüsist ega mõjuta diagnostikaks või raviks valitud lähenemist.

Loodame, et selgitustest oli Teile abi.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eleri Lapp

nõunik tervisesüsteemi arendamise

osakonnajuhataja ülesannetes

COVID vaktsiinidest põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja ravimise juhendi teabenõue

Saatsime 16. juunil 2022 Sotsiaalministeeriumile, Ravimiametile, Terviseametile ja Haigekassale teabenõude seoses koroonavaktsiinidest põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja ravimisega

COVID vaktsiinidest põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja ravimise juhendi teabenõue

Pöördume teie poole seoses probleemidega, mis on ilmnenud COVID vaktsiinide järgselt tekkinud kõrvaltoimete diagnoosimise ja raviga.

Meie poolt kogutud kogemuslood peegeldavad tõsiasja, et ei Eesti perearstidel ega eriarstidel ole küllaldast arusaamist koroonavaktsiinide järgsete autoimmuunsündroomide (Autoimmune post‑COVID vaccine syndromes) olemusest, kaasnevate haigusseisundite diagnoosimisest ega ravist. See on toonud kaasa olukorra, kus vaktsiini saanud inimesed kannatavad kuude kaupa autoimmuunhäirest tingitud haigusseisundite käes, leidmata mõistmist ja saamata abi. Kuna diagnoosida ei osata, peavad kannatanud leppima terviseseisundi halvenemise, halvemal juhul ka haiguse krooniliseks muutumise ja organkahjustuste tekkimisega. 

Kaasneva probleemina tekib olukord, kus vaktsiini tõttu tervisekahjustuse saanud inimestel väheneb tõenäosus saada seadusega ette nähtud hüvitist, kuna neil puudub adekvaatne diagnoos ning haiguslugu on kas ebamäärane või lausa puudulik, pole tehtud asjakohaseid uuringuid jne. 

Kuna MTÜ Ikkagi Inimesed eesmärgiks on ühendada, esindada ja toetada COVID-19 vastu vaktsineerimise tagajärjel rasked kõrvaltoimed saanud ja Ravimiametisse sellekohaselt raporteeritud täisealisi isikuid ning teostada nende isikute huvikaitset, siis on antud kirja näol tegemist teabenõudega selle osas, mis suuniste alusel diagnoositakse ja ravitakse COVID vaktsiinide järgseid haigusseisundeid. 

Palume teabenõude korras väljastada meile COVID vaktsiinidest põhjustatud tervisekahjustuste diagnoosimise ja ravimise juhendid ning teised antud teemaga seonduvad meditsiinipersonalile seni edastatud dokumendid.

Lugupidamisega 

________________________

Riina Kütt
MTÜ Ikkagi Inimesed juhatuse esimees
Telefon: 5032251
E-post: ikkagiinimesed@gmail.com

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (522 SE) võeti Riigikogu poolt vastu

13. aprillil toimunud Riigikogu täiskogu korralisel istungil võeti vastu Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus 522 SE ning koos sellega otsustati ka vaktsiinide kõrvaltoimetega kaasnevate tervisekahjude hüvitamine. 

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ei hääletanud ükski saadik. 

Isamaa fraktsioon ei osalenud hääletuses, kuna nende toetus kuulus põhimõttele, mille kohaselt pidanuks vaktsiinikahjude hüvitamine toimuma eraldi regulatsiooni alusel. Selle lähenemise poolt oleme olnud ka meie. Põhjendused oleme esitanud oma varasemalt tehtud ettepanekutes (vt 28. jaanuar 2022 postitust).

Riigikogu menetles Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadust neljanda päevakorrapunktina ning menetluskäiku ja lõpphääletust on võimalik jälgida siit. 

14. aprillil 2022 saadeti seadus Vabariigi Presidendile välja kuulutamiseks.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõule (522 SE) teine lugemine Riigikogus

24. märtsil 2022, toimus Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu (522 SE) teine lugemine Riigkogus. 

See istung lõppes enne, kui Riigikogu jõudis hääletada eelnõule tehtud muudatusettepanekuid. Sestap toimus teine lugemine ning muudatusettepanekute menetlemine 4. aprillil esimese päevakorrapunkti all.

Istungit ja muudatusettepanekute hääletust on võimalik järelvaadata siit. Riigikogu otsuseks oli teine seaduseelnõu teine lugemine lõpetada ja saata see kolmandale lugemisele. 

Vaktsiinikahjude hüvitamise taotluse vormi arutelu

4. aprillil osalesime Tervisekassa (Haigekassa) finantsosakonna kutsel Vaktsiinikahjude hüvitamise taotluse vormi arutelul. Olime taas kohal oma väikese, kuid väga koostööalti ja konstruktiivse esindusega. Koosolekuks ette nähtud tund kulus kiiresti ja sisukalt. 

Ehkki seadus ei ole veel vastu võetud, valmistub Haigekassa taotluste esitamiseks ning soovib selleks parimal võimalikul moel valmis olla ja tegeleb juba praegu vajalike dokumentide ettevalmistamise ning protseduuride katsetamisega. 

Saime taas anda oma praktilisel kogemusel põhineva vaate ning teha mitmeid taotluse vormi funktsionaalsust suurendavaid ettepanekuid. Koosoleku lõpus leppisime kokku, et MTÜ Ikkagi Inimesed saab osaleda ka taotlusvormi piloteerimisel. See peaks aset leidma aprilli teisel täisnädalal. 

Hetkel on seoses selle dokumendiga kõige olulisem see teadmine, et taotlusi saab hakata esitame nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt ning kuna seadus annab Ravimiametile õiguse avalduse esitanud isikute terviseandmete töötlemiseks, siis ei ole vaja hakata ise kõiki tervisedokumente avaldusele juurde lisama. 

Sotsiaalministri määruse "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused" kavandi arutelu

29. märtsil toimus Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna eestvedamisel kaasamiskoosolek, mille raames arutleti Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu (522 SE) rakendusakti kavandi sisu üle. Meie osalesime koosolekul oma väikese, kuid väga tragi esindusega.

Rakendusakti kavandiks oli sotsiaalministri määrus "Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste raskusastmete tunnused".

Arutelul käsitleti näiteks küsimust, kas on põhjendatud haiglaravi päevade arvu kindel määratlus või mitte. Meie seisukoht oli, et see pole oluline, kuna haiglaravi võib olla ka näiteks kahe päeva kaupa mitu korda, mitte üks kord viis päeva järjest, nagu oli kirjas algses määruse kavandis. Tuginesime sellise ettepanekute tegemisel faktidele selle osas, kuidas seni on meile osutatud haiglaravi välja näinud.

Samuti leidsime me oma kogemustele tugindes, et põhjendatud ei ole ajalise järgnevuse fikseerimine nii, et justkui enne peaks olema haiglaravi ja seejärel ambulatoorne ravi, kuna autoimmuunse geneesiga haigusseisundite puhul võib järjestus olla vastupidine. Näiteks on meil kaardistatud juhutumeid, kus haiglaravini jõuti alles pärast 4-8 kuud kestnud ambulatoorseid visiite erinevate arstide juurde. 

Veel osutasime me tõsiasjale, et võib esineda ka juhtumeid, kus pärast statsionaaris viibimist saadetakse inimene koju jälgimisele ning ta otseselt sellel perioodil ravimeid võtma ei peagi. Vajalik on hoopis haiglasoleku ajal tehtud intensiivse ravi pikemaajalise mõju osas tähelepanekute tegemine. 

Väga olulise tähelepanekuna tõstatasime me ka küsimuse selle kohta, et mis saab juhul, kui vaktsiini mõjul tekkinud haigusseisund kestab pikka aega ning muutub raskemaks, kui see näiteks esimese vaktsiininkahjude hüvitamise taotluse puhul oli fikseeritud. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et sellisel juhul on õigustatud ka kordustaotluse esitamine, kuid selle rahuldamise korral lahutatakse makstavast hüvitisest maha varasemalt juba välja makstud hüvitiste summad.

Olulise täiendusena senisele määruse sõnastusele tegime me ka ettepaneku, et raskeks peaks lugema ka sellise tervisekahju, mis ei pruugi küll vastata raske tervisekahju raskuasastme kriteeriumitele, aga see-eest on kestnud pikka aega ning vastab keskmise raskusastmega tervisekahju kriteeriumitele. 

Koosolek oli väga konstruktiivne ja toetava õhustikuga ning meid tänati osutatud panuse eest. Meil on omakorda hea meel, et saime olla kasulikud ning aidata seadusandjaid märgata neid rakenduslikke nüansse, mida saavadki teada ainult need inimesed, kellel on olukorra osas vahetu praktiline kogemus.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõule (522 SE) teine lugemine Riigikogus

Täna, 24. märtsil 2022, toimus Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõu (522 SE) teine lugemine Riigkogus. 

Meie tegevust ja meie poolt antud sisendit nimetati erinevate rahvasaadikute poolt mitu korda ning me loeme seda positiivseks saavutuseks meie huvikaitselises tegevuses. 

Istungit on võimalik järelvaadata siit. Asjakohase seaduseelnõu lugemine algab, kui istung on kestnud 2 h ja 30 minutit. 

Riigikogu eelnõu osas otsuseid teha ei jõudnud, kuna istung lõppes enne, kui jõuti hääletamiseni. 

8. märtsil osalesime Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil

8. märtsil toimus järjekordne Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus põhiteemaks olid Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduseelnõule (522 SE) tehtud muudatusettepanekud. 

Esimeseks päevakorrapunktiks oli vaktsiinikahjustuste diagnoosimise temaatika. Meie osalesime väikese esindusega selles istungi osas ning andsime vaktsiinikahjustuste all kannatajate vaatenurga olukorrale. 

Meie kõigi haiguslood on pikad ja keerulised. Selle kestel oleme teinud palju tähelepanekuid nende meditsiinikorralduse süsteemsete probleemide osas, millel on otsene mõju vaktsiinide kõrvaltoimete all kannatajatele. 

Üldistatult saame välja tuua järgnevad süsteemsel infoanalüüsil põhinevad järeldused: 

• COVID vaktsiinid võivad esile kutsuda autoimmuunse geneesiga haigusseisundeid.
• COVID vaktsiinide põhjustatud autoimmuunhäired kuuluvad vaktsiinide riskijuhtimise plaanide kohaselt erilise huvi ja tähelepanu alla.
• Autoimmuunhaiguste avaldumise sümptomid on erinevad ja seetõttu on autoimmuunse geneesiga haigusseisundeid väga raske diagnoosida.
• Massvaktsineerimise tõttu oleme olukorras, kus ravimindutseeritud autoimmuunse geneesiga harva esinevate kõrvaltoimete esinemise tõenäosus on märkimisväärselt suurem kui ollakse nö harjunud. 
• Haigekassa ei rahasta perearstidele autoimuunhaiguste diagnoosimiseks vajalikke uuringuid. 
• Kui perearst ei tuvasta objektiivset leidu, ei pruugi ta patsienti eriarstile üldse suunata.
• Enamikul meie MTÜ liikmetest ei ole autoimmuunhaiguste diagnoosimiseks vajalikke analüüse tehtud – ka mitte eriarstide poolt.
• Ravimiameti seisukoht, et arstid peaksid kõrvaltoimetest raporteerimiseks olema veendunud või kindlad, et tervisehäire on tingitud vaktsiinist, ei ole kooskõlas Ravimiseadusega. Selline olukord ei toeta tõenduspõhiste otsuste tegemiseks vajalike andmete laekumist ega patsientidele vajalikku diagnoosi ja ravini jõudmist. 

Täismahus esiltusega on võimalik tutvuda siit.

15. veebruaril osalesime Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil

15. veebruaril kell 14.00-17.00 toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, mille raames käsitleti Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõule (522 SE) tehtud muudatusettepanekuid. 

MTÜ Ikkagi Inimesed esindus oli kohal ja tutvustas meie tehtud ettepanekuid. 

Meie seisukohad tuginevad poolstruktureeriud intervjuudel 20 inimesega, kelle terviseseisund on pärast vaktsineerimist järsult halvenenud.

Vestlustest on joonistunud välja järgnevad süsteemi tasandi probleemid: 

1. Esmatasandi- ega eriarstid ei näe ei/ ei taha näha seost vaktsiiniga ega oska diagnoosida, eriti kui tegu on autoimmuunreaktsiooniga;
2. Meedikud ei kaldu Ravimiametile raporteerima ja inimesed võivad jääda neid uskuma ega raporteeri ka ise;
3. Kuna meedikud ei leia sümptomite põhjust, hakkavad nad otsima põhjust psüühikast ja vähendavad seeläbi diagnoosini jõudmise tõenäosust;
4. Ajas hajutatud ambulatoorsed uuringud ei vii diagnoosini, kuna tervseseisund on pidevas muutumises.
5. 20-st juhtumist 18 juhul on olnud kõigil kannatanutel erinevad arstid. Arstidel ei teki süsteemset ülevaadet tervikust.